Et õlu muutuks lihtsast janukustutajast suurepäraseks õhtukaaslaseks, tuleb mõelda sellele, millist toitu süüakse, ja juhinduda kehtivatest sobitamise reeglitest.

 

Tähtsaim on endale selgeks teha mõlema komponendi (õlle ja toidu) domineerivad maitsed. Õlle sobitamine toiduga täidab ühte kahest põhieesmärgist: kas domineerida (kontrastsus) või täiendada (rõhutada) toidu maitset. Õlle iseloom, intensiivsus ja alkoholi kogus on siin tähtsaimad omadused. Õlu ja toit peaksid olema sarnase intensiivsusega – õlle põhiolemus peaks olema piisavalt tugev, kuna nõrgast, kergest õllest on toit tunduvalt üle. Ka loomulikud mullikesed on tähtsad, kui valida õlle juurde toitu, kuna need aitavad õlle maitseerisustest paremini aru saada. Süües raskeid ja rasvaseid roogasid või väga magusaid toite, on mullikesed võimelised neid toite veidi kergemaks muutma. Puuviljad, erinevad maitseained, teraviljad, kohvi või isegi vaatide puit võib muuta õlle tekstuuri ja maitset, suunata seda toidule lähemale või kaugemale.

 

Kui tahetakse maitseid täiendada, siis otsitakse nii toidus kui õlles sarnaseid nüansse. Kergete suupistetega sobib õrnema maitsega, kergem õlu, teravate või raskemate toitudega täidlasem ja raskem õlu. Kui on leitud põhitoidu maitseaktsent, tulebki selle järgi valida õlu, nt, šokolaadidesserdi kõrvale sobib täidlane porter, Belgia Dubbel või Imperial stout. Või võib liita õrna maitse ja pikantse saison õlle maitse teravamaitselise salatiga. Sel viisil täiendavad sarnased maitsed teineteist.

 

Mõnikord võivad rikkaliku maitsega toidud olla vastuolus täidlase õllega, seetõttu tuleks valida õlu, mille maitse domineeriks ka väga tugeva maitsega toidu üle. Suurepärane näide – tšillipipra teravus, millest saab võitu humala kibedus. Šokolaadiõlu Milk Stout jahutab paprika kuumuse nagu piim. Samuti mõjuks ka Hefeweizen, millel on täidlane keha ja puuviljalisus, samuti veidike kibedust. Veel üheks näiteks on suitsutatud rasvane kala, pikantsed toidud, tugevamaitselised juustud, väga soolased toidud – kui pakute selliseid tugeva maitsega toite, mõjub kergem õlu hästi suulaele. Samasugune „raskekaaluline“ õlu hakkaks tugevamaitselise toiduga konkureerima. Proovige valida pilsner või saison, või mõni kibedam õlu, mis murraks rasvasusest läbi. Liiga suurt kibedust peaks samuti vältima, kuna see varjutaks toidu. Eriti kibe õlu sobib kõige paremini soolaste suupistetega. Selline sobitamise põhimõte töötab nii, et toidu ja õlle maitsed peavad olema tasakaalus, need ei tohi konkureerida.

 

Tähtsad on ka geograafilised ja hooajalised aspektid. See on hea nõuanne algajatele – suvel on tavaks süüa kergemaid toite ja tarbida kergemaid õllesid, talvel jälle täidlase maitsega, raskemat toitu ja jooke. Sügisel jooge kõrvitsaõlut ja sööge juurviljatoite, valige maitsekaid/pikantseid ale’e festive turkey’ga, suviseid blondes’e tarbige kergete salatitega.

 

Kohalik õlu ja kohalik köök sobivad ja täiendavad teineteist. Näiteks rasvased pontšikud või sealiha sobivad täidlase tumeda laagriõllega Prahas, veidi magusam, tugeva maitsega loomalihahautis koos Belgian Dubbel’iga, Aasia toidud aga troopilist aroomi omava Pacific Pale Ales’iga, rannakarbid Belgian Blonde’i või Wit’iga.